Mis maksab maalamba pidamine?

Eile tegin esimine majanduslik kokkuvõtte sellest, kui palju läheb umbes 10 maalamba ülalpidamine maksma. Minul pole omad masinad ja talvel on nad tuttava talupidaja juures hooldamisel. Töötasu loomade hooldamise eest suvel pole sisse arvestatud, samuti mitte puumaterjal ja töötunde aedade ehitamiseks / suvetalli ehitamiseks. Transpordikulu on ka mitmel puhul jäänud minul kirjutamata.

Aastas kulub umbes 10.000 krooni. Aastatel 2006 – 2007 kulutasin umbes 5000 kuni 7600 krooni aastas, kulu on nattukene kõrgemaks läinud viimastel aastatel. Tulu sain elusloomade müügist esimist korda aastal 2010.

Aastas läheb 2 soolakive. Lammastele olen talvel andnud mineraale ja jahu. Suvel saavad nad ainult soolakivi kuna neil on juurdepääs metsale ja saavad sealt mineraalid kätte. Looma-arstikulud on väiksed, neid olid minul ainult aastal 2006 ja see kulu oli 358 kr. See kulu oli ka nattukene asjata kuna kutsusin looma-arst vaatama kui ühel uttel langes käesuuruse alal karvad välja.  Ilmselt oli laudas liiga niiske. Alguses nerveerid ikka rohkem, nüüd kui juba kogemus oskab ka ise otsustada paremini millal on tõesti vaja kutsuda looma-arst ja millal saab ise hakkama. Lambad on iseseisvalt poeginud kõik aastad ja olnud enam-vähem terved, välja-arvatud mõned väiksed õnnetused (näiteks lõi vana jäär mõõdunud aasta noor jäär nii et ta lonkas). Ussirohtu olen andnud 5 aasta jooksul kaks korda, lammaste karjamaa on suur. 10 lammast käib suvel 7 ha suuruse alal. Tuleb jälgida karja tervist ja anda vajadusel. Mitmekesine toit aitab ka looma terveks püsida. Haavalehti ja teised puulehti tuleks varuda talveks ja regulaarselt anda loomadele ette. Kuuse ja männioksad sobivad ka talvel lammastele – see on ka kosutav tegevus neile. Jõudluskontrollikulud on olnud 588 kr (numbride ja tangide ostmine).

Lambapidamistarvikutena on läinud rohkem raha kõite ja võrk-kotte ostmiseks. Pügamiskulu on väiksem kui ise pügata ja suurem kui tellida pügamine (kuni 16 lammast umbes 500 krooni või umbes 50 krooni lammast, kui tellida pügamist). Juhul kui soovib nahad tuleb maksta parkimise eest (lisandub ka transpordikulu) ja kui ise ei ketra siis tuleb juurde villaveski kulud (lisandub ka transpordikulu). 15 kg  lõngaks ketramine maksab umbes 1200 krooni.  Uue jäära hankimine on samuti regulaarne kulu, sel juhul on hea kui on teine maalambapidaja lähedal et on võimalik vahetada jäära). Suur kulu on ka lammaste heinakulu, kui on omad masinad ja oma hein siis saab odavamalt ja kergemini kätte.

Eks kulud väga kõiguvad oleneb mida talupidajad ise oskavad teha ja millised teenuseid tuleb osta. Kui lähedal on kogenenud lambapidajad või on palju tuttavaid kes peavad lambad siis on kergem alustada lambapidamist.

Loomulikult on meie pere saanud nattukene lambaliha maista ja mõned lambanahad samuti. Villa jaguneb ka oma perekonna jaoks hästi.

Rõõmu on meil aga olnud kuhjaga lammastest!

Advertisements